Kohalikust elust II

Eelmisel nädalavahetusel olime laisad ja ei läinud Herediast välja. Pühapäeval oli küll esialgu plaanis minna vulkaani otsa ja lähedusse jalutama, aga tormi arvestades ei tundunud see kõige parem mõte. Loodame tuleval nädalavahetusel seda viga parandada.

Manuel Antonio rahvuspargis

Vahepeal oleme paar korda käinud üle tee söömas, kus lihtne, aga söödav toit, aga oleme vaeva näinud, et aru saada, millised on valikud. Esimesel korral võtsin mina casado kalaga, teine kord Lauri sama rebitud lihaga. Teise korra pildid lisasime toidupiltide galeriisse. Mina käisin korra ka oma instituudi kabinetist kahe minuti kaugusel sööklas, aga seal oli pikk järjekord (sh olid pea kõik minust lühemad ja tundusid muidu väga noored olevat), vähe valikut, maksta tuli sularahas (juhtumisi mul oli 2000 kohalikku kolooni) ning söök oli selline, et kõhtu midagi sai ja vast tudengina lepiks kuidagi, aga nii kõrges eas tundub juba ebakohane sellist sööki igapäevaselt süüa. Lauri on siin mitu korda kohalikku 10 minuti kaugusel olevasse Subway’sse jalutanud ja iga kord olnud üllatunud lõpptulemuse üle. Viimane kord käis eile ja kui pika jutu peale vastas „si“ (sest ta loodab kõik olukorrad „si“ ja „no“ga ära lahendada), siis sai võileiva, mille vahel vaid juust ja salaami.    

Mina käisin eile õhtupoole üksi šoppamas, aga peale söögi ei suutnud suurest ostukeskusest midagi leida. Sööki-jooki oli aga palju, ja selle asemel, et Uberi juht oleks olnud džentelmen ja aidanud mind kottidega, käitus ta suisa vastupidiselt. Ei aidanud millegagi, aga jättis mulle ainuvõimaluse ette enda kõrvale istuda ja jutustas ja küsis pidevalt hispaania keeles, kuigi ma ütlesin, et ei oska peaaegu üldse. Tore oli vähemalt see, et kui ma millestki aru sain, siis reageerisin nii, nagu heaks arvasin: kas Eestis on palju ilusaid naisi/kõik naised ilusad – ei saa aru; kas oled abielus – jah, muidugi; kas oled siin üksi – ei, abikaasaga jne. Hea, et ta nähtamatu sõrmuse kohta ei küsinud. Igatahes vähendas natuke indu üksi Uberiga sõita. Siiani on nad sundinud üht meist kahest ette istuma ainult siis, kui oleme sõitnud kaugemale ehk San Josesse.

Täna tuli Epp, kes tõi meile Taiwanist kohalikku teed, aga hoolikalt välja valitud Sambali kaste võeti paraku USA lennujaamas ära. Hea vähemalt, et sai Aasiast eluga tulema.

Siin on lisaks kindlustele, trellidele ja okastraadile sissemurdmiskindlust suurendatud mõnes kohas ka katkiste (õlle)pudelitega. Pildil vahest natuke liiga napilt näha, aga lõbus on seejuures see, et see kaitseb meie meelest küll ainult hüljatud heinaplatsi ( heinamaa+muruplats).

Oma vara kaitsmine Costa Ricas

Leave a comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *