Esimesed päevad Jacos

Pärast peaaegu tervet tööpäeva viskasime neljapäeval asjad autosse, sõitsime läbi paarist olulisest kohast, nagu nt peenest kohvipoest, mis paraku oli kinni, ja siis Jacosse. Juba koduseks saanud kohast oli ikka natuke kurb lahkuda, ei olegi seda vaadet ja ei näe enam omaks saanud turvamehi ka. Kui just tagasi ei koli kuu aja pärast muidugi. Nagu ikka venisime siinsel kiirteel aeglaselt – harva saab 100 km/h sõita, pigem 60 m/h. Enne Jacosse jõudmist käisime kohalikus Automercados ehk põhimõtteliselt Costa Rica kõige peenema poeketi poes süüa ostmas. Kuna kartsime, et koos poodi minnes saadetakse üks meist tagasi, tegime nägu, et me teineteist ei tunne, olles enne kokku leppinud, kes mida ostab. Päris naljakas oli poes teineteisest tuima näoga mööda kõndida. Igatahes oli rohkem nn gringosid kui San Jose kandis ja päris paljud kandsid maske, mõned ka kindaid. Endalgi hakkas juba imelik ilma kaitsevarustuseta. Poest kulutasime u sama palju raha, aga Lauri kurvastas, et mina sain päris palju asju, aga tal midagi peale WC-paberi ja juustu eriti ei olnudki. Arvas, et edaspidi pean ikka mina poes käima – saame rohkem kaupa sama hinnaga. 😊 

Esimesed muljed Jacost kinnitavad, et vahelduseks on siin päris tore. Õues on niiske ja palav, nagu hommikune saun Tääksis, arvas Lauri. Juba pärast tõusmist päikesetõusu aegu lahvatas rõduust avades korralik palavus vastu. Toas laseme konditsioneeril võimalikult soojana tuba hoida, et mitte öösel külmetada ja haigeks jääda. Rõdu peal on eriti tore pärast vihma olla, kui on natuke vähem palav. Aga oleme rõdul istudes näinud juba päris mitmeid papagoisid ja koolibreid ja kulle ja palju muid linde. Keegi kirjutas arvustuses, et oli siin tuukaneid näinud, seega äkki on meil ka lootust.

Reedel käisime pärast tööpäeva linna peal uurimas, palju auto rentimise eest ühes või teises kohas tuleks maksta ja ostsime ühest mehhiko kohast quesadillad kaasa. Täitsa head olid. Vihma sadas, aga sõitsime väheke mööda kõrvalisi tänavaid ka, et näha, mis linnas toimub. Üsna vaikne on, mõned poed on lahti, mõned söögikohad on lahti, inimesi on pigem vähe, aga ongi vähem viiruse ohtu.

Laupäeval valisime välja ühe koha linna ääres matkamiseks. Alguses tundus, et lint on ees ja ei tohigi edasi minna, aga kui ümber pöördusime, julgustas kohalik mees, et võib ikka ja minge-minge. Läksimegi siis ja nägime kokkuvõttes rajal ligi viit teist inimest. Tegemist oli sisuliselt džunglirajaga mäe otsa. Palavuse tõttu oli natuke raske, muidu mitte. Kuskil keskel oli üks vaateplatvorm ja täitsa lõpus oli veel uhkem platvorm – mitmekorruseline suurte sammastega jne. Ja vaated olid ilusad.

Raja algust ääristas tore maalingutega müür ja nägime palju sisalikke, iguaane ja lõpuks ka ahviklanni. Piirdusime küllalt lühikese üles-alla kõndimisega (vast paar-kolm kilomeetrit), sest läksime hilishommikul, aga sealkandis peaks olema erinevaid päris mitme kilomeetri pikkuseid radu, seega on veel avastamisrõõmu. Matka lõpetades saime jutule meid alguses teed jätkama julgustanud mehega, kes on giid, tuli välja. Rääkis sellest, kuidas öösel võib seal kõndides puumat kohata ja mida siis teha (ennast tuleb suureks teha ja kõva häält teha, oletan, et Lauril õnnestuks paremini kui mul 😊). Ütles, et viie dollari eest teeb tuuri. Võtsime talt visiitkaardi, kuigi tuuri eest maksaks muidugi rohkem.

Pärast matka võtsime burgerikohast burgeri Laurile ja fish&chipsi mulle, koos jookidega läks arve 50 dollarit! No portsud olid suured ka, aga isegi nii suured, et Lauri arvas, et ta kõht sai nii täis, et enam ei osta kunagi nii suurt burgerit. Igatahes tundub, et keskeltläbi on siin restoranitoit veel hinnalisem kui San Jose kandis. Aga õnneks on köögitarvikuid korteris rohkem kui eelmises kohas, mistõttu võiks kodus söögivalmistamine olla ka mugavam. Nt riiv on olemas ja mitu panni.

Täna käisime jalutasime päeval natuke mööda randa ja tagasi kõndisime läbi linna tänava. Mõni inimene oli rannas, sh istus mingi neljane seltskond rannas, aga üldiselt oli muidugi täitsa tühi.

Rõõmsad oleme ka seetõttu, et saime oma lennufirmalt uued lennupiletid 21. juuniks, ja vaid ühe vahemaandumisega Prantsusmaal. Seega kui kõik läheb hästi, oleme jaaniõhtuks Eestis tagasi.