Kohalikust elust IX

Üldiselt oleme siin vaikselt olnud ja tööd teinud, nädalavahetusel ka teiste inimestega, siin ja sealpool vett, online-suhelnud. Kolmapäeval läksime uut kodu otsima. Plaanis oli läbi vaadata kolm kohta Grecia kandis ja üks Jacos. Kõigepealt tuli auto rentida. Nagu ikka, oli asjaajamine väga aeglane, kuigi me olime ainsad kliendid ja auto ette broneerinud. Paralleelselt käis suur koristus- ja parandustöö – töömehed ja koristajad asjatasid ümberringi. Kogu parkla ja tegelikult ka kogu maja ümbrus oli paksult täis autosid, u 5 cm vahega. Ei kujuta ette, kuidas nad sealt autosid välja saavad ja kus nad tagastatud autosid puhastavad. Kuna nad ei viitsinud meie hinnaklassi autot välja ajama hakata, saime esimeses reas oleva kallima auto ilma juurde maksmata. Kena.  

Kõigepealt käisime vaatamas Grecia linnakeses ühe hollandi proua korterit. Täitsa tore, eriti rõdu osa, aga natuke suur ja pime. Maja ees oli klassikaline trellitatud osa, kus oli ka siinne tavaline viis jõudeoleku veetmiseks – pink istumiseks maja ja trellide vahel. Ei tea küll, miks peaks keegi seal tänavapoolses kitsas osas pingil istuma, kui on suur rõdu teisel pool, aga v-o on selles midagi võluvat. Seejärel võtsime peale järgmise koha omaniku ja sõitsime 10 minutit linnast välja. Iseenesest tore kodu, kus jällegi rõdu oli mõnus, koos vaatega kohvikasvanduse mägedele, aga koht oli jällegi suur (seejuures oli peamises magamistoas kolm voodit). Lisaks oli viimased paar minutit tee sinna ikka täiesti künklik ja vihma tulles tõenäoliselt ka raskesti läbitav ning koht tundus natuke liiga kaugel kõigest. Sama oli kolmanda kohaga, mis oli u 20 minutit edasi mäe otsas, kust vaade oli ilus, aga muidu selline suur ja kõle. Tundub, et siin Costa Ricas kahetoalisi kortereid eriti ei tunnistata, ikka pigem 3-4 tuba ja seejuures vanemates majades mitte väikesed toad. Aga igatahes sai hea ülevaate kohalikest eluruumidest.

Vaade kohvipõllule teises kohas

Viimane koht asus kaugemal ja oli sarnasem meie praeguse elukohaga selles mõttes, et uuem ja turvameestega. Kui kohale jõudsime, ei olnud korteriomanik meie tulekust veel teada andnud, mistõttu jäime väravas tobedasse olukorda, aga õnneks laekus info valvuritele sel ajal, kui me kiiresti süüa võtsime. Korter oli üldiselt kena sisustusega, rõdu natuke väiksevõitu, vaatega otse džunglisse ja konditsioneeri sisse lülitamata maru palav.

Vaade aiale kolmandas kohas

Sõitsime tagasi ja mõtlesime/arutasime, laias laastus kuni järgmise päevani, kuigi tõele au andes, aimasin ma juba sinna viimasesse kohta sõites, et Lauri tahaks kindlasti Jacosse. Et ookeani lähedus ja puha, kuigi jumal teab, kas ja millal randa lubatakse. Kaalusime siis variante ja mitte väga endalikult natuke tingisime ja otsustasime Jaco kasuks. Vähemalt saab kõndida igale poole mugavalt, kui isegi palju kohti lahti ei ole, ja mingi vaheldus. Teistele oli maru raske ära öelda, eriti kahele, kes olid kõige vastutulelikumad ja sõbralikumad olnud, aga õnneks vastasid nad üsna rõõmsa-viisaka kirjaga, nii et nüüd on juba süda rahul.

Autot tagastades oli autorent, mis on tavapäraselt vähemalt kl 22ni lahti, juba kinni pandud, nii et Lauri pidi järgmisel hommikul auto tagasi viima. Käisime kiiresti kohalikust poest läbi enne liikumiskeelu kellaaja saabumist kl 19 ja oligi päev õhtus. 

Kiire klõps uuest kodust

Enne veel, kui Semana santa läbi sai, anti teada uutest piirangutest. Kohati võib neid piiranguid mõista ja nad tõepoolest vähendavad liikumist, aga mõned on ka täitsa jaburad ja justkui mõeldud inimeste eksitamiseks. Nimelt esialgu kuni 1. maini tohib nädalavahetuseti kl 5-19 sõita vaid söögipoodi, apteeki jms ülivajalikku kohta, seejuures võivad ühel päeval liikuda paaris ja teisel paaritu lõpuga numbrimärgid. No olgu, hoiab ära igasuguse potentsiaalse siseturismi. Samas kurb, et ei saa nt ühepäevast metsamatka teha vm, võiks ju olla tervislik. Samas nädala sees võib sõita kl 5-19 ükskõik kuhu, aga igal nädalapäeval on kahe numbrimärgi lõpuga autodel liikumine keelatud. Ehk siis täpselt vastupidi Semana santale, kui vaid 20% autodest võis liikuda igal päeval. No ei saa aru, mis muud mõtet sel liikluse piiramisel 80%ni on, kui rahva segadusse ajamine. Nagu selline bingo juba. Lisaks tuleb tõdeda, et see Semana santa vaiksus hakkas kõigile inimestele vist piiravalt mõjuma. Esmaspäeva hommikul oli maantee harjumatult autosid täis ja päeva jooksul ilmusid uudistesse ja sotsiaalmeediasse hukkamõistvad fotod inimesi täis San Jose tänavatest.

Tühi rand

Me siin kaalume pikaajalist autorenti ja need piirangud teevad meil ka asja põnevamaks. Nimelt, kuna võtame selle neljapäeval ja loodame tagastada reedel (kui äkki peaks lend minema), ja hea oleks sõita ka esmaspäeval, juhuks kui otsustame mõnel nädalavahetusel metsa minna (reede õhtul sinna ja esmaspäeva varahommikul tagasi, sest L-P ei saa sisuliselt sõita), siis jääbki meil üle nõuda autot, mille numbrimärgi lõpp oleks selline, et ei saaks sõita teisipäeval või kolmapäeval. Paraku võivad nad neid asju siin muidugi iga hetk muuta, nii et see autorent saab olema paras õnnemäng.

Ja noh, isegi meie elamukompleksis annavad nad parima, et asju veel rohkem kinni panna. Nii nt pandi u nädal pärast seda, kui hakkasin terrassil kõndima, lint terrassi ja puhkenurga vahele ja nädal hiljem piirati sobilike istekohtade arvu terrassil; mitte et ma seal üle ühe seltskonna-paarikese kunagi näinud oleks. Samas täna õhtul tulid sinna kaks noormeest mattidega võimlema. Jooksjaid oleme siin õuealal näinud juba märtsi keskpaigast alates, aga see, et mattidega tullakse välja, on juba midagi uut.

Kinni!
Kinni!

Lende vist eriti ei toimu, kuigi üks päev poest tulles lendas mingi lennuk majast nii lähedalt mööda, et ma jõudsin vaid mõelda, et õnneks tabab see seda kaksikmaja, kus Laurit pole. Uudistesse on jõudnud vaid USA päästelennud, aga ei ole kindel, kui paljud sinna praegu lennata tahavad. Ka pikendati turistide sisenemiskeeldu 15. maini (k.a), mis tähendab, et enne seda ei lenda siin ükski tavalennuk. See tähendab tõenäoliselt ka seda, et alles mai keskel selgub, kas meil on lootust mai lõpus tagasi kodumaale saada või pikendatakse keeldu jätkuvalt edasi.

Costa Ricas tundub üldine olukord olevat rahulik. Vähemalt paar nädalat on iga päev tulnud juurde vähem kui 20 kinnitatud juhtumit, viimastel päevadel juba täitsa üksikud (nt kaks viimasel ööpäeval). Liiga optimistlik muidugi ei tasu olla, sest kohalik testimisvõimsus on Eestist oluliselt viletsam. Aga surnuid on ka vähe – praeguse seisuga kuus.

Esmaspäevane varahommik

Join the Conversation

2 Comments

  1. vast on Jaco sõbralikum ja mõnusam koht elamiseks, nii et saab ka iga päev kuskil jalutada/joosta.

Leave a comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *